« Tagasi

Keskkonnaamet lubab seakorjuseid matta vaid kohtadesse, kus on tagatud põhjavee kaitstus ning keskkonnaohutus

Keskkonnaamet hindab olemasolevate andmete alusel võimalike matmispaikade põhja- ja pinnavee liikumist ning kaitstust. 

Katku haigestunud seakorjuste suures koguses matmine on keelatud kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades. Sellisteks kõrge riskiohuga piirkondadeks loetakse karstialad ja alvarid, samuti need alad, kus põhjaveekihil lasub kuni 10 meetri paksune moreenikiht, kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või kuni 40 meetri paksune kruusa- või liivakiht.

Seega on kõige olulisemaks kriteeriumiks matmispaiga valikul piirkonna põhjavee kaitstus ning Keskkonnaamet hindab võimalike matmiskohtade leidmisel esmajoones seda aspekti. Eestis leidub väga palju selliseid kohti, kus põhjavee kaitstus ei ole tagatud, mistõttu sobilike matmiskohtade arv on piiratud.

Puurmani valla Altnurga sigalas hävitatud sigade korjuseid ei olnud võimalik Puurmani valda matta, kuna sealne piirkond jääb Adavere nitraaditundlikule alale, kus põhjavee reostusoht on matmisel väga suur. Seetõttu arutati Jõgeva maakonna tauditõrjekomisjonis võimaliku hukatud sigade matmispaigana Torma prügilaga piirnevat ala. Piirkonda on uuritud enne Torma prügila rajamist ning seal on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine. Territooriumi pinnakatte paksus on u 25 m ning selle moodustab liivsavimoreen, mis on tihe materjal ja mille veejuhtivuseks on hinnatud 1 x 10-3 m/ööpäevas. Kuna vee liikumine sellises savises pinnases on väga aeglane, loetakse mainitud piirkonna põhjavesi kaitstuks ning puudub oht, et Torma prügilaga piirnevast matmiskohast jõuaks reostus põhja- ja pinnavette ning laguproduktid Peipsi järve.

"Keskkonnaamet annab nõusoleku matmiskohale vaid siis, kui oleme veendunud, et piirkonna põhjavesi on kaitstud. Torma prügila piirkonnas on varasematel aastatel teostatud keskkonnauuringuid, kus on analüüsitud võimalikke keskkonnariske. Kavandame lähiajal ka matmispiirkonnas täiendavate veeproovide võtmist, et hinnata praegust veekvaliteeti," ütles Keskkonnaameti Jõgeva- ja Tartumaa regiooni juht Jaak Jürgenson. Samuti tagab Keskkonnaamet edasise veekvaliteedi jälgimise Torma piirkonnas.

Seakorjuste nõuetekohast transportimist ning matmist korraldab Veterinaar- ja Toiduamet, lisaks langetab amet matmiskohtade valiku koostöös maavanematega. Keskkonnaameti ülesandeks on anda hinnang välja pakutud matmispaiga sobivusele lähtudes piirkonna vastavusest keskkonnanõuetele. Keskkonnainspektsioon teostab järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle.


Lisainfo:
Jaak Jürgenson
Viru regiooni juht
Keskkonnaamet
Tel: 505 1086
E-mail: jaak.jurgenson@keskkonnaamet.ee


Sigade Aafrika katk

2014. aastal diagnoositi Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas mitu sigade Aafrika katku juhtumit. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaar- ja Toiduamet 2015. a 21. juulil.

 

Sigade Aafrika katk on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

 

Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.
  • Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
  • Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
  • Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi.  Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes külastavad naaberriiki ning toovad sealt kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Vältida tuleks teadmata päritolu sealiha ostmist turgudelt piirialadel.
  • Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud (PDF), siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
  • Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, helista kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750. Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega).

 

Rohkem infot seakatk.ee

Allikas: seakatk.ee