« Tagasi

Moodustati maakonna loomatauditõrje komisjon

Lähtudes loomatauditõrje seaduse § 48 lõigetest 1 ja 2 ning võttes aluseks Põlvamaa Veterinaarkeskuse juhataja Seido Suija ettepanekut, moodustati Põlva maakonna loomatauditõrje komisjon koosseisus:

 

komisjoni esimees: Seido Suija – Põlvamaa Veterinaarkeskuse juhataja;

liikmed: Ulla Preeden – Põlva maavanem;

               Rutt Riitsaar – Põlva Maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja;

               Peeter Tigas – Põlvamaa Päästepiirkonna juhataja;

               Janel Säkk – Kaitseliidu Põlva maleva pealik;

               Helmer Hallik – Lõuna Politseiprefektuuri Põlva Politseijaoskonna juht;

               Kaido Kõiv – Põlva OVL juhatuse esimees;

               Ena Poltimäe – Keskkonnaameti Põlva-, Valga- ja Võru regiooni juhataja;

               Anne Vasarik – Põlvamaa Jahiselts;

               Mikk Järv – Kanepi vallavanem;

               Georg Pelisaar – Põlva vallavanem;

               Peep Mälberg – Põlvamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist;

               Aimar Teever – Põlva valla volitatud veterinaararst;

               Ulrich Verrev – Kanepi- ja Laheda valla volitatud veterinaararst;

               Katrin Jalas – Arke Lihatööstus AS tegevjuht.

 

Kohaliku loomatauditõrje komisjoni ülesanneteks on:

1) epidemioloogilise uurimise läbiviimine;

2) ohustatud ja järelevalvetsooni piiritlemine;

3) loomatauditõrje meetmete rakendamise koordineerimine, korraldamine ja kontroll.

 


Sigade Aafrika katk

2014. aastal diagnoositi Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas mitu sigade Aafrika katku juhtumit. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaar- ja Toiduamet 2015. a 21. juulil.

 

Sigade Aafrika katk on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

 

Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.
  • Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
  • Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
  • Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi.  Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes külastavad naaberriiki ning toovad sealt kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Vältida tuleks teadmata päritolu sealiha ostmist turgudelt piirialadel.
  • Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud (PDF), siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
  • Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, helista kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750. Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega).

 

Rohkem infot seakatk.ee

Allikas: seakatk.ee