« Tagasi

Põlvamaal on sigade Aafrika katk tuvastatud kuuel metsseakorjusel

Põlvamaa Veterinaarkeskuse info kohaselt on 12. augusti seisuga leitud maakonnast kuus metsseakorjust, kellel on tuvastatud sigade Aafrika katk.

 

Esimene katkujuhtum maakonnas kinnitati 24. juulil Põlva vallas Aarna külas leitud metsseakorjuselt võetud vereproovide põhjal. Praeguse seisuga on samast kandist võetud proovide põhjal tehtud kindlaks veel kaks sigade Aafrika katku nakatunud korjust. Ülejäänud kolm positiivseks osutunud metsseakorjuse proovi on võetud Hino külast Kanepi vallas, Ihamaru lähedalt Kõlleste vallas ning Leevi jõe äärest Vastse Kuuste, Põlva ja Kõlleste valla piiril.

 

Põlvamaa asub hetkel II kitsendusega tsoonis, mis tähendab, et metssigadelt on leitud seakatku. Kitsendustega tsoone on kolm: I tsoon on puhverala, II tsoonis on seakatku diagnoositud metssigadel ning III tsoonis on seakatku diagnoositud ka kodusigadel. Sigalad on võetud rangema veterinaarjärelevalve alla, enne sigade tapamajja viimist võetakse vereproovid ning kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist. Samuti võtab Veterinaarkeskus proove nii kütitud metssigadelt kui leitud korjustelt.

 

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele http://www.seakatk.ee. Küsimuste ja infoga taudikahtlusega loomade kohta saab pöörduda Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile 605 4750.

 

Lisainfo:

Seido Suija

Põlva maakonna loomatauditõrje komisjoni esimees

Põlvamaa Veterinaarkeskuse juhataja

799 4441

seido.suija@vet.agri.ee

 


Sigade Aafrika katk

2014. aastal diagnoositi Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas mitu sigade Aafrika katku juhtumit. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaar- ja Toiduamet 2015. a 21. juulil.

 

Sigade Aafrika katk on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

 

Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.
  • Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
  • Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
  • Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi.  Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes külastavad naaberriiki ning toovad sealt kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Vältida tuleks teadmata päritolu sealiha ostmist turgudelt piirialadel.
  • Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud (PDF), siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
  • Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, helista kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750. Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega).

 

Rohkem infot seakatk.ee

Allikas: seakatk.ee