« Tagasi

Põlva Gümnaasiumis toimus V Põlvamaa energeetikakonverents

26. oktoobril Põlva Gümnaasiumis toimunud Põlvamaa viiendal energeetikakonverentsil „Nutikas energia – mitte ainult säästupirn" osales üle saja inimese ning põnevaid teemasid jagus nii taastuvenergia kui energiasäästlike praktikate kasutuselevõtu osas.

Konverentsi peaesinejaks olnud Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis energiajulgeolekust Eestis ja Euroopas ning sõnas kokkuvõtvalt, et Eestil on selles osas hästi ning ka sõltuvus idanaabrist on üha vähenemas. Lisaks rääkis ta küberohtudest elektrivõrkudele, mis viimastel aastatel esile on kerkinud ja võivad suurt ohtu kujutada.

Eesti Taastuvenergia Koja juhi Rene Tammiste sõnul võiks Eesti 2030. aastaks täielikult üle minna taastuvenergiale, küsimus on ainult poliitilises tahtes.

Lisaks said osalejad tutvuda koolimaja endaga, mis on Eesti esimene liginullenergia-koolihoone Eestis. Kooli direktori Alo Savi sõnul on tegemist ühe kõige õhku- ja soojapidavama majaga Eestis.

Innovatiivsetest lahendustest tutvustati elektrit tootvaid metallkatuseid ehk Roofit katusepaneele, mis on samaaegselt katusekattematerjal ja elektrit tootev päikesepaneel.

Toimunud konverentsiga tähistati ühtlasi kümne aasta möödumist Põlvamaa esimesest energeetikakonverentsist.

ETTEKANDED

Energiajulgeolek Eestis ja Euroopas (Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees)

Taastuvenergia areng Eestis (Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja)

Energiasäästlike valguslahenduste areng (Toomas Roosna, KH Energia-Konsult arendusosakonna juhataja)

Tootmise ja tarbimise juhtimine elektrivõrgus (Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ võrgutehnoloogia arendusosakonna juhataja)

Kaks aastat LED valgustitega, Võru linna näide (Andres Visnapuu, Taristuhaldus OÜ juhatuse liige)

Energia kokkuhoid KÜ Põlva Kesk 38 näitel (Kaili Meekler, Põlva Maja OÜ tegevjuht)

Ehitisintegreeritud päikeseenergeetika (Andri Jagomägi, TTÜ teadur ja Roofit Solar Energy OÜ juhatuse liige)

Ettevõtete ressursitõhususe toetusmeetmest (Siim Umbleja, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhtivkoordinaator)

Rohkem pilte leiab Europe Direct Põlvamaa teabepunkti Facebooki lehelt.
 

Lisainfo:
Hegri Narusk
Juhataja
SA Põlvamaa Arenduskeskus
Tel: 799 8958 / 512 9072
E-post: hegri.narusk@polvamaa.ee


EUROPE DIRECT'i teabekeskus - Põlvamaa

Euroopa Liidu alase teabe edastamiseks on Eestis loodud võrgustik. Antud võrgustiku üheks osaks on maakondlike teabekorraldajate infovõrgustik, mille eesmärgiks on edastada kohalikule elanikkonnale informatsiooni Euroopa Liitu puudutavates küsimustes. 

 

   

Peamised tegevused:

  • EL-alase erapooletu informatsiooni andmine
  • Eurointegratsiooniga seonduvatele küsimustele vastamine või infootsija suunamine vajaliku Euroopa Liidu allikani 
  • EL teabepäevade, loengute, kursuste korraldamine soovijatele 
  • EL projektide nõustamine
  • Rahvusvahelise projekti-koostöö informeerimine ja soodustamine erinevates EL programmides 
  • Projektidele partnerite leidmine Euroopa riikidest
  • Euroopa Liidu teemalise koolituse korraldamine vastavalt nõudlusele 
 
Kohapeal on võimalik:
  • Tutvuda Euroopa Liidu alaste trükistega
  • Saada tasuta infomaterjale Euroopa Liidu kohta
  • Saada nõu Euroopa Liidu alaste ürituste korraldamisel
  • Saada teavet selle kohta, kuidas ja kust leida vajalikku informatsiooni

Kontakt:

Europe Direct'i Põlvamaa teabekeskuse avatud infonurk asub
Põlva Maavalitsuse III korrusel
Kesk 20, Põlva
 
Europe Direct'i Põlva Teabekeskus on avatud E-R 9-15.
 
 
 
 

ED teabekeskuse töötajad:

 

Ametikoht

Ametniku nimi

Telefon

E-post

Lisainfo

regionaalprogrammide ja teavitustegevuse peaspetsialist 

 

Henari Kamenik

 

 

799 8903

 

henari.kamenik@polva.maavalitsus.ee

 

 

kabinet 41

 

 

noorsootöö peaspetsialist

 

Karin Viljus

799 8945

karin.viljus@polva.maavalitsus.ee

kabinet 27

 

 

Europe Direct infoliini

Teavet saab helistades Europe Direct infoliini tasuta* numbril üle kogu Euroopa Liidu (teenus on kasutatav tööpäevadel kella 9.00–18.30 Kesk-Euroopa aja järgi): 00 800 6 7 8 9 10 11

* mõned mobiilioperaatorid ei võimalda helistada numbritele, mis algavad 00800, või küsivad nende kõnede eest tasu. Teatavatel juhtudel telefoniautomaatidest või hotellidest helistades võivad kõned olla tasulised.

 

Teavet saab ka Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse euroinfo telefonil 800 3330. Eestist helistades on kõned tasuta. Telefon on avatud E–R kella 11.00–19.00.

 

 

Jaga oma kogemust ning täida TAGASIDEVORM, nii saame teabepunkti tegevust täiustada!