Maavalitsuse kujunemise lugu

Tegevusaeg

 

1950-1977 Põlva Rajooni TSN Täitevkomitee

1977-09.03.1990 Põlva Rajooni RSN Täitevkomitee

10.03.1990-20.08.1991 Põlva Maakonnavalitsus

21.08.1991 - … Põlva Maavalitsus

 

Lähtudes ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 06.12.1989. a seadluse „Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" p 4 moodustati Põlva maakond alates 04.01.1990. a võttes aluseks Põlva rajooni administratiiv-territoriaalsed piirid. Põlva rajooni Rahvasaadikute Nõukogu nimetati ümber Põlva Maakonna Volikoguks.

 

Ülemnõukogu Presiidiumi 11.07.1991. a seadlusega „Kohaliku omavalitsuste terminite ja nimetuste korrastamise kohta" (RT 1991, 24, 288) vaidlustamata Eesti haldusüksuste nimetusi nende ajaloolises kujunemises, kuid lähtudes kehtivast haldusterritoriaalsest jaotusest ning vajadusest korrastada kohaliku omavalitsuse termineid ja nimetusi, kehtestati ametlikuks kasutamiseks, et Eesti Vabariigi maakonnad on Harju maakond (Harjumaa), Hiiu maakond (Hiiumaa), Ida-Viru maakond (Ida-Virumaa), Jõgeva maakond (Jõgevamaa), Järva maakond (Järvamaa), Lääne maakond (Läänemaa), Lääne-Viru (Lääne-Virumaa), Põlva maakond (Põlvamaa), Pärnu maakond (Pärnumaa), Rapla maakond (Raplamaa), Saare maakond (Saaremaa), Tartu maakond (Tartumaa), Valga maakond (Valgamaa), Viljandi maakond (Viljandimaa) ja Võru maakond (Võrumaa).

 

Põlva Maakonna Volikogu 03.01.1990. a otsusega reorganiseeriti Põlva Rajooni RSN Täitevkomitee ja moodustati Põlva Maakonnavalitsus alates 10.03.1990. a. Moodustatud Põlva Maakonnavalitsus oli teise tasandi kohaliku omavalitsuse organ. 21.08.1991. a nimetati Eesti Vabariigi seaduse „Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse osalise muutmise kohta" (RT 1991, 27, 324) alusel Põlva Maakonnavalitsus ümber Põlva Maavalituseks.

 

Maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 695) alusel korraldati 01.04.1994. a maavalitsuse töö ümber ja maavalitsusest sai riigi valitsusasutus, lõpetades maavalitsuse tegevuse teise tasandi kohaliku omavalitsuse organina.

 

Põlva Maavalitsuse põhimäärus kinnitati Vabariigi Valitsuse 25.10.1994. a määrusega 388 (RT I 1994, 73, 1287). Maavalitsuse struktuuri kuulusid maavanem, maasekretär, kantselei, 11 osakonda ja osakonna õigustes ametit. Maakonna valitsemiskorralduse seadus kaotas kehtivuse 1. jaanuaril 1996. a jõustunud Vabariigi Valitsuse seadusega. Maavalitsuste põhimäärused tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29.09.1998. a määrusega nr 216 (RT 1998, 86, 1414). Vabariigi Valitsuse seaduse alusel on maavalitsus riigieelarvest finantseeritav täidesaatva riigivõimu valitsusasutus. Seadusega on määratud maavanema ja maasekretäri pädevus, nende teenistusse võtmine ja asendamine, samuti maavalitsuse staatus ja ülesanded.

 

Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määrusega nr 107 „Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine" kohaselt kinnitati Põlva Maavalitsuse asukoht ja struktuur ning kantselei ja 8 osakonna põhiülesanded, mille alusel maavanem kinnitas kantselei ja osakondade põhimäärused. Põlva Maavalitsuses olid järgmised struktuuriüksused: kantselei, rahandusosakond, keskkonnaosakond, maaosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond, haridusosakond, arengu- ja planeeringuosakond, majandusosakond, perekonnaseisuosakond, ja kultuuriosakond.

 

Vabariigi Valitsuse 25.04.2000. a määrusega nr 134 muudeti Põlva Maavalitsuse struktuuri, mille tulemusel oli Põlva Maavalitsuse struktuuris oli kantselei ja 7 osakonda: rahandusosakond, keskkonnaosakond, maaosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond, haridus- ja kultuuriosakond, arenguosakond, perekonnaseisuosakond.

 

2000. aastal korraldati Vabariigi Valitsuse 30.12.1999. a korraldusega nr 1425-k ümber Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ja maavalitsuste keskkonnaosakonnad viidi üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse.

 

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on alates 08.04.2004. a maavalitsused Siseministeeriumi valitsemisalas ning regionaalministri 17.04.2006 a määruse nr 1 „Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine", mis jõustus 26.04.2006. a, kohaselt on Põlva Maavalitsuses järgmised struktuuriüksused: kantselei, rahandusosakond, maaosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond, haridus- ja kultuuriosakond, arengu- ja planeeringuosakond. 01.02.2009. a liideti maaosakond kantseleiga ning 04.04.2009. a haridus- ja kultuuriosakond ning sotsiaal- ja tervishoiuosakond, moodustades haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna.

 

27.10.2009. a regionaalminister määrusega nr 16 „Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine" ühtlustati kõikide maavalitsuste struktuurid ning kõigis maavalitsustes oli alates 01.12.2009. a kantselei ja 3 osakonda (haridus- ja sotsiaalosakond, arengu- ja planeeringosakond ning rahandusosakond) ning alates 1.01.2010. a tsentraliseeriti maavalitsuste raamatupidamine ja personaliarvestus ning Põlva Maavalitsuses on järgmised struktuuriüksused: kantselei ja 2 osakonda: haridus- ja sotsiaalosakond ning arengu- ja planeeringuosakond.

 

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on alates 01.09.2015. a on maavalitsused Rahandusministeeriumi valitsemisalas ning maavalitsuste asukohad ja struktuurid on kinnitatud riigihalduse ministri 23.12.2015. a käskkirjaga nr 2016 „Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine. Põlva Maavalitsuse struktuuri on muudetud riigihalduse ministri 15.08.2016. a käskkirjaga nr 178 ning selle kohaselt on Põlva Maavalitsuses järgmine struktuur:

 

1) Kantselei (maasekretäri juhtimisala) – korraldab maavalitsuse asjaajamist ja arhiivindust, õigusalast teenindamist, personalitööd ja koolitust, maavanema ja maavalitsuse tegevuse avalikustamist, töökorraldus- ja haldusküsimusi, maavalitsuse finantseerimise ja eelarve küsimusi ning maavalitsuse valitsemisel oleva riigivara valitsemist, perekonnaseisu- ja rahvastikutoimingute ning maakorraldus-, omandi- ja maareformi alaste ülesannete täitmist;

2). Haridus- ja sotsiaalosakond – korraldab maavalitsuse hariduse-, noorsoo-, kultuuri-, spordi-, lastekaitse- ja sotsiaalhoolekandealaste ning tervise edendamisega seotud ülesannete täitmist;

3) Arengu- ja planeeringuosakond - korraldab maavalitsuse regionaalarengu- ja planeeringualaste ülesannete täitmist ning regionaalse arengu programmide elluviimist maakonnas, maavalitsuse ettevõtlus-, infrastruktuuri-, majandus- ja ühistranspordialaste ülesannete täitmist ning Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas.