Kutse Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve piirkonna arutelule

Lugupeetud Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla elanik: lapsevanem, haridustöötaja ja kohaliku omavalitsuse ametnik ning volinik,   Põlva Maavalitsus kutsub Kanepi piirkonna...

Kutse Põlva piirkonna arutelule

Lugupeetud Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valla elanik: lapsevanem, haridustöötaja ja kohaliku omavalitsuse ametnik ning volinik!   Kutsume Sind teisipäeva, 28....

Kutse Räpina piirkonna arutelule

Lugupeetud Räpina, Veriora, Mikitamäe, Orava ja Värska valla elanik: lapsevanem, haridustöötaja ja kohaliku omavalitsuse ametnik ning volinik   Kutsume Sind teisipäeva, 28....

Projekti tutvustus ja eesmärgid

Põlva Maavalitsus viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ja koostöös Eesti Lastevanemate Liidu ja Loovusaidaga ellu projekti „Kool – kogukonna süda" , mille otstarve on kohalike kogukondade...

Kool - kogukonna süda

Projekt „Kool – kogukonna süda"

 

02.01.2017 – 31.10.2017

 

Taotleja: Põlva Maavalitsus       

                                            

Projekti eesmärgiks on toetada koolimeeskondade koostööd ja ühist õppimist, et aidata kaasa ühise õppimise kultuuri saamisele osaks haridusasutuste organisatsioonikultuurist, kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele ja kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamisele haridusvaldkonna suundumustest ja valikutest.

 

TAOTLUSVORM

 

 

Vastutav ametnik

 

Ametikoht

Ametniku nimi

Telefon

E-post

Lisainfo

haridusnõunik

 

Katrin Ohakas

 

 

799 8944

 

 

katrin.ohakas@polva.maavalitsus.ee

 

kabinet 22

 

Algatame haridusteemalised arutelud

Põlvamaad (nagu teisigi piirkondi) ootavad ees valikud, mõned neist lihtsamad ja mõned keerulised. Keeruliste valikute hulgas on paraku ka need, mis puudutavad tulevast võimalikku koolikorraldust. Ja nendest valikutest me ei pääse. Viie aasta pärast meil Põlvamaal tänast koolivõrku kindlasti enam pole. Aga kes teab, milline see olla võiks?

 

Miks meil 5 aasta pärast tänast koolivõrku pole? Põlvamaal on praegu 18 üldhariduskooli. Neist üks riigigümnaasium ja üks hariduslike erivajadustega õpilaste õppele keskendunud kool. Ülejäänud 16 hulgas on kolm täistsüklikooli (põhikool koos gümnaasiumiklassidega) ja 13 9klassilist põhikooli. Hariduspoliitika ja sellel põhinevad otsused soosivad põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist. Nii alustaski sügisest tööd Põlva Gümnaasium ja Põlva valla koolides gümnaasiumiklasse enam pole. Värska ja Kanepi gümnaasiumosade õpilaste arv on alates 2013. aastast langenud, jäädes alla 40. Käesoleval õppeaastal on kummaski gümnaasiumiosas juba alla 30 õpilase, kusjuures sügisel astus gümnaasiumisse Kanepis kolm ja Värskas viis õpilast. Kas nii väikese õpilaste arvuga gümnaasiumi pidamine on jätkusuutlik? On see noorte huvides? Kas kool on võimeline täitma sellisel juhul seaduse ja riikliku õppekavaga gümnaasiumile pandud ülesannet ja sihiseadet ning toetada noore arengut vajalikul määral?  

Põlvamaa põhikoolidest valdav osa – 11 - on väiksed, alla 90 õpilasega põhikoolid. Juba järgmisest sügisest on kooliminejaid aasta-aastalt üha vähem. 2015. aastal sündinud lapsi on Põlvamaal 190. Nemad lähevad kooli 2022. aastal (10 klassikomplekti jagu lapsi kogu maakonna peale). Võrdluseks 2015. ja 2016. aasta sügisel oli kooliminejaid 276.

 

Seega Põlvamaa koolivõrgus toimuvad järgnevatel aastatel üsna mitmed muutused. Kes neid muutusi juhivad? Kes teevad otsuseid? Millest lähtudes otsuseid tehakse? Millist kooli ja koolikorraldust vajame, soovime  või suudame üleval pidada? Millistel eeldustel saab ka väike kool elujõuline olla? Nendele küsimustele ei saa vastata kiirustades. Samuti pole neile ainult üht ja õiget vastust ning vastajat. Kuidas teha nii, et vastuste otsimise ning otsustamise protsessi oleks kaasatud kõik huvitatud kogukonnaliikmed ning tehtavad otsused ei tekitaks kibestumist, pahameelt ega otsuseid lahkuda Põlvamaalt? Nii ongi täna küsimusi rohkem kui vastuseid. Aga selline olukord annab suurepärase võimaluse. Võimaluse hakata koos arutlema koolide, hariduse ja hariduse korraldamise sisu üle.

 

Algus on tehtud. Reedel, 4 novembri pealelõunal olid maakonna koolide hoolekogude ja koolikogukondade esindajad oodatud Põlvasse seminarile, mida juhtis Eesti Lastevanemate Liidu esindaja Aivar Haller. Seminari eesmärgiks oli saada kontakt haridusteemadest huvitatutega kogu maakonnast ning saada täpsemalt teada, millised on koolikogukonna esindajate vajadused kohaliku haridusvaldkonna arendamisega seoses. Kokkutulnutest suurema osa moodustasid Põlva inimesed, seetõttu kerkis üles teravalt Põlva valla koolide ümberkorraldamisega seonduv. Need olid ilmekad näited sellest, kuidas asjad käivad, aga kuidas nad ei tohiks käia.

Kuus mõtet seminarilt:

·        Erakordselt head koolid on kogukonnakoolid. Kogukonna loomine võtab mitu head aastat aega ja kogukonnaliikmeid viivad kokku ühised väärtused. See väärtus on LAPS.

·        Hea kooli moodustavad visiooniga juht, tema ümber koondunud pühendunud õpetajad ning nende ümber kaitsvad lapsevanemad.

·        Hariduse korraldamise üle ei tohiks otsustada administratiivne võim, kuulama peaks lapsevanemaid ja teadlasi. 

·        Olukorrad, kus asjad lähevad halvaks, on need, kus pole üksteist kuulatud.

·        Ma ei taha Põlvast ära kolida, aga ma tahan, et mu lapsed käiksid parimas koolis.

·        Lapsevanem tahab palju rohkem koolis olla kaasatud otsustusprotsessi, sellesse algusest peale, mitte tagantjärgi arvamuse andjana.

 

Mismoodi edasi? Uuel aastal käivitame aruteluringid, kuhu on oodatud nii lapsevanemad, haridusest huvitatud kogukonnaliikmed kui omavalitsuste juhid ning ametnikud. Ootame tuliseid arutelusid, mille sisuks on meie koolide tulevik: millist kooli me tahame, mida peaksime teadma haridusvaldkonna suundumustest, millised on võimalikud valikud, kuidas võimalusi ja soove kooskõlla viia. 

 

Kui märkad uuel aastal kutset haridusteemalisele arutelule, siis ära pikalt oota, vaid küsi oma tuttavatelt, kas nemad ka juba seda kutset näinud on, ning tule osalema.

 

Katrin Ohakas

Põlva maavalitsuse haridusnõunik